


Kliinilise psühholoog
aitab mõista oma mõtteid, tundeid ja käitumist ning leida viise igapäevaste raskustega toimetulekuks

Kliiniline psühholoog – kes see on?
Kliiniline psühholoog aitab mõista inimese mõtteid, tundeid ja käitumist ning toetab vaimse tervisega seotud raskuste korral. Psühholoog hindab inimese olukorda terviklikult, aitab paremini mõista tekkinud probleeme ning otsib koos kliendiga võimalusi, kuidas nendega toime tulla.
Kliiniline psühholoog ei ole arst ega määra ravimeid. Vajadusel teeb ta koostööd psühhiaatri, perearsti ja teiste spetsialistidega ning aitab leida sobiva edasise abi.
Millal võiks kliinilise psühholoogi poole pöörduda?
Psühholoogi vastuvõtule võib tulla siis, kui tunned, et mõni probleem hakkab mõjutama sinu igapäevaelu, suhteid, õppimist või töötamist.
- tunned pikemat aega ärevust, kurbust, pinget või emotsionaalset väsimust;
- sul on raske oma emotsioonidega toime tulla;
- esineb madal enesehinnang või pidev enesekriitika;
- oled kogenud läbipõlemist, suurt elumuutust või muud keerulist olukorda;
- suhted teistega tekitavad korduvalt pingeid või konflikte;
- keskendumine, motivatsioon või igapäevaste ülesannetega hakkama saamine on muutunud raskeks;
- soovid paremini mõista oma käitumist, mõtteviise või reaktsioone.
Psühholoogi poole ei pea pöörduma alles siis, kui probleem on väga suur. Mõnikord võib juba mõnest vestlusest olla abi, et olukorda paremini mõista ja leida järgmised sammud.
Kas kliinilise psühholoogi abi on vaja ka noortel?
Noorusega võivad kaasneda suured muutused, uued kohustused ja palju erinevaid ootusi. Samal ajal ei pruugi alati olla lihtne aru saada, kas tegemist on tavapärase keerulise perioodi või probleemiga, mille puhul võiks professionaalsest abist kasu olla.
Noored pöörduvad psühholoogi poole näiteks ärevuse, meeleolumuutuste, enesehinnangu, keskendumisraskuste, õppetööga seotud pingete, suhete või sotsiaalsete olukordadega seotud murede tõttu.
Mõnikord soovitakse ka paremini mõista, kas tähelepanu, suhtlemise või igapäevase toimetulekuga seotud raskused võivad olla seotud näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH ehk ADHD) või autismispektriga. Selliste küsimuste puhul saab kliiniline psühholoog vajadusel läbi viia põhjalikuma psühholoogilise hindamise.
Psühholoogi juurde ei pea tulema „väga tõsise probleemiga“
Psühholoogiga rääkimine ei tähenda, et sinuga oleks midagi valesti. Mõnikord on lihtsalt keeruline olukord, millest on üksi raske aru saada või millega on raske toime tulla.
Kliinilise psühholoogi vastuvõtt on võimalus rääkida oma mõtetest ja tunnetest turvalises ning hinnanguvabas keskkonnas. Sa ei pea enne vastuvõtule tulekut täpselt teadma, mis on probleemi põhjus või millist abi vajad – seda saabki koos spetsialistiga selgitada.
Mida kliinilise psühholoogi vastuvõtul oodata?
Esimesel kohtumisel räägite sellest, mis sind vastuvõtule tõi, milline on sinu praegune olukord ja kuidas see sinu igapäevaelu mõjutab. Vajadusel kasutatakse ka erinevaid psühholoogilisi küsimustikke ja teste, et saada olukorrast täpsem ülevaade.
Edasine töö sõltub sinu vajadustest. See võib tähendada nõustamist, psühholoogilist sekkumist, konkreetsete toimetulekuoskuste arendamist või põhjalikumat hindamist. Vajadusel arutatakse koos ka seda, kas võiks olla kasulik pöörduda mõne teise spetsialisti poole.
Meie eesmärk on aidata sul paremini mõista oma olukorda ja leida lahendusi, mis sobivad just sinu vajadustega.